Esmalt faktid. Learning Technologies messil oli üle 7500 külastaja ning üle 250 esitleja. Ürituse käigus toimus 12-l seminarialal rohkem kui 150 seminari. Tegemist on ühe suurima valdkonna messiga Euroopas.
Kuna personalitöö muutub järjest tehnoloogilisemaks, siis vajavad ettevõtted võimalusi tutvuda uute tehniliste lahendustega. Learning Technologies mess ja konverents loob just sedalaadi võimaluse. Messi kontekstis on huvitav mainida, et kõik seminarid ja töötoad toimusid messi alal avatud „teatrites“. Sellise korralduse eesmärk on hoida külalisi „laiali jooksmast“ ja tagada, et kõik ennast esitlevad organisatsioonid saaksid võimalikult palju tähelepanu.
Õppimine on valdkond, kus tehnoloogia ja uute meetodite kasutuselevõtt on olnud kõige kiirem ja ka kõige olulisem. Õpimaterjalide süstematiseerimisel kasutatav standard SCORM on välja kujunenud lennunduses juba vähemalt 15 aastat tagasi. Tänapäeval on kümnete organisatsioonide ees väljakutse, kuidas muuta uute töötajate väljaõpe kiireks ja sujuvaks. Kuidas selleks kasutada juba inimeste taskutes olevaid nutitelefone ning kuidas kaasata õpimisse ja õpetamisse kõik töötajad. Õppimine töökohal on seotud selliste elu ja surma küsimustega nagu tööohutus, töö-tervishoid ja hügieen. Äri edu seisukohast on määrava tähtsusega klienditeeninduse kvaliteet ja töö efektiivsus.
Massiivselt Avatud Võrgupõhine Õpikogemus
Kuna väliskeskkond muutub väga kiiresti on vaja uusi viise, kuidas uus teadmine kiiresti töötajateni viia. Moesõna on Massively Open Online Course (Massiivselt Avatud Võrgupõhine Õpikogemus). See on kontseptsioon ja püüe selle poole, et töötajatele vajalikud õpimaterjalid oleksid pidevalt kättesaadavad, interaktiivsed ja kaasaksid ka kolleege kogemuse tootmisesse kui ka selle hindamisse ja jagamisse.[2]
Kaasaegne õppija on häiritud. Keskmiselt käiakse internetis 24 korda päevas, (õppe)videoid üle 4 minuti ei vaadata ning nutitelefone kontrollitakse kuni 9 korda tunnis. Tavatöötajal jääb õppimise ja eneseharimise peale aega töönädalast maksimaalselt 1% ulatuses.
Seega on ülioluline, millist materjali ja kui mugavalt selle aja sees töötajatele pakkuda. Ollakse veendunud, et õppimine koondab neli komponenti:
1) Haridus (formaalsed koolitused)
2) Kogemused (arendavad ülesanded ja kogemused)
3) Keskkond (organisatsiooni kultuur ja keskkond, mis soodustavad õppimist)
4) Sidusus ja avatus (kontaktid ja suhted eeskujudega)
Valdkonnas räägitakse õpimudelist 70/20/10, mille järgi 70% kogu õppimisest toimub läbi praktika tegelikul töökohal. Ülejäänud 20% õppimisest toimub avatud suhtlemise kaudu teiste inimestega läbi coachingu, tagasiside ja võrgustike. Vaid 10% kogu õpitavast on võimalik üle anda formaalse koolituse kaudu.
Leiud konverentsilt
Lisaks MOOC-ile kui viisile sisu esitamiseks on oluline, kuidas sisu kogutakse ja edastatakse. Siin on saamas uueks standardiks kogemuste kogumine ja vahetus – xAPI ehk eXperience API (mõnikord ka Tin Can API). xAPI on standard, mis laseb koguda õpikogemusi erinevatest keskkondadest ja ka seadmetest – näiteks blogide ja artiklite lugemine vms. - ja liita õpitu oma isikliku oskuste ja kogemuste arhiiviga. xAPI võimaldab kompetentsimudeli juurde liita töötaja õpikogemused, mis on pärit väljapoolt "korporatiivset akadeemiat". Ei ole vahet, kust kogemus saadi.
XAPI tööpõhimõtted on lihtsad. Esmalt on vajalik, et oleks olemas keskkond, kus õpikogemused salvestatakse. Selline funktsioon võib olla mõne traditsioonilise õpikeskkonna (LMS, näiteks Moodle) juures, või eraldiseisva teenusena, nagu näiteks Learning Locker. Räägitakse seega uut tüüpi õpiandmete kogumikust - Learning Record Store. Kuna aga tänapäeval tekkib töötaja ja seega ka õppija ümber järjest rohkem andmepunkte on vajalik, et mitmed erinevad süsteemid saaksid LRS andmekogumikuga infot vahetada. XAPI on standard, mis võimaldab sellist infovahetust. Näiteks võib LRS kasutades XAPI standardit koguda ka andmeid selle kohta, kas töös kasutatava tööpingi või seadme kasutamise efektiivsus on ajapikku tõusnud või kuidas on hakkama saadud klienditeeninduse infosüsteemi kasutamisega. See tehnoloogia on HR valdkonnas lähim seos asjade interneti ja muude moodsate teemadega. Võimalusi ongi piiramatult. Täpsemalt võib lugeda siit.
Tähelepanu vääriv on ka asjaolu, et suured õppekeskkonnad (LMS, näiteks Moodle) hakkavad väga kiiresti asenduma väiksemate lahendustega, mis on sobivad ka keskmise suurusega ettevõtetele. Tähelepanu all on mobiilne õpe ja selleks eraldi loodud lihtsad lahendused. Samuti tuleb peale terve rida spetsiaalseid rakendusi, mis on mõeldud näiteks ohutus-koolitusteks ehituses või spetsialiseeritud mõne muu valdkonna jaoks.
Kokkuvõtteks
Võib öelda, et kui on huvi tööalase õppimise tehnoloogiate vastu, siis LT mess on koht, mida külastada. Seejuures ei pea selleks tingimata olema üle 1000 töötajaga ning tohutu personali- ja arenduseelarvega organisatsiooni HR partner. Erinevaid võimalusi sisuhalduse ja õpimaterjalide korraldamiseks on väga palju.
Upsteem- ile oli konverentsi külastus teistkordne sarnane suurem ettevõtmine. Kahe päeva jooksul saime sel korral üle 200 sisulise kontakti. Eelmine kord osalesime Ühendkuningriigis CIPD (Charter Institute of Personnel Development - võrreldav meie PARE-ga) aastakongressiga koos korraldatud messil. Võrreldes mõlemat üritust võib öelda, et CIPD oma oli orienteeritud rohkem üldistele HR küsimustele, seekordne aga spetsiifilisemalt ostjate ja müüjate kokkuviimisele. Seega viimast sorti üritused on teenusepakkujatele kindlasti huvitavamad.
Karl Laas
Upsteem.com asutaja ja tegevjuht